saadakse vaiku- kummiaraabikut, mis eraldub väljahigistisena. Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse ka värvainet ja parkaineid. ● Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid süüakse. ● Akaatsia seemned on väga toitvad. Kultuurilooline tähtsus ● Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti mõnede liikide tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika rahvaste folklooris. ● Austraalias on akaatsia rahvuspuuks- kuldakaatsia ehk Austraalia kummiakaatsia (Acacia pycantha). ● Alates 1838. aastast tähistatakse seal 1. septembril Akaatsia Päeva (Wattle Day; langeb kokku paljude liikide õitsemisajaga). Ka Austraalia rahvusvärvid roheline ja kuldne sümboliseerivad akaatsia lehtede ja õite värvi. Kummiaraabik ● Koostiselt on kummiaraabik orgaaniliste ühendite segu,
Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab niiskust ja toitaineid suurelt territooriumilt. Nii palmid kui ka savanni kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Ahvileivapuu ehk baobab on üks maailma jämedamaid puid. (4) Tal on pudelikujuline tüvi ja lühikesed. Ahvileivapuud säilitavad vett oma paisunud tüvedes ja langetavad lehed kuivaks aastaajaks. Neil on ka tugev koor kaitseks tulekahjude vastu.(joonis 4) Akaatsiatel on astlad rohusööjate eemale hoidmiseks. (1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4)
annaabi.ee 
