(vt joonis 5.) Päritavateks tunnusteks olid ITKs ajavahemikus 1. jaanuar 2013-31.detsember 2017 ambulatoorselt või statsionaarselt diagnoositud VTE patsientide sugu, vanus (sugu ning vanus määrati patsiendi isikukoodi järgi) ja VTE diagnoosikood (RHK-10 diagnoosikoodid I26 15 (kopsuveresoonte emboolia), I67.6 (intrakraniaalse veenisüsteemi mittemädane tromboos (ehk ajuveenide tromboos)), I80.1-I80.3 (reie- ehk femoraalveeni flebiit ja tromboflebiit (trombveenipõletik), alajäsemete muude süvasoonte flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete täpsustamata flebiit ja tromboflebiit), I80.8 (muude paikmete flebiit ja tromboflebiit), I82 (muude veenide emboolia ja tromboos)). Analuusi ei kaasatud patisente, kelle isikukood sisaldas tähti, kuna antud patsiendid olid tõenäoliselt teise riigi kodakondusega. Lisaks ei saanud analuusida patsiente,
Keskaju piirkonnas hargneb põhimikuarter kaheks tagumiseks suurajuarteriks (arteriae cerebri posteriores). Aju eesmine ja keskmine suurajuarter (arteria cerebri anterior ja arteria cerebri media), mis varustavad verega aju eesmist ja keskmist osa, moodustavad koos ühendusharudega ringi – circulus arteriosus (Willis). See ühendusrõngas võimaldab aju verevarustust ka sel juhul, kui üks suurtest arteritest rivist välja langeb. Joonis 3.11. Peaaju verevarustus Kasutatud veri jõuab ajuveenide kaudu aju välispinnale ning voolab läbi subarahnoidaalruumis osaliselt vabalt asetsevate sildveenide kõvas ajukelmes asuvasse venoosse vere trakti, mida nimetatakse siinuseks. Koljulae all voolab veri läbi siinuse paremasse ja vasakusse sisemisse 43 kägiveeni (vena jugularis interna). Need veenid suubuvad omakorda ülemisse õõnesveeni (vena cava superior), mis omakorda suubub paremasse kotta. Kraniaalnärvid
annaabi.ee 
