Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk. Hüpotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma omast; vähem kontsentreeritud lahus; rakud paisuvad. N: destilleeritud vesi. Selliseid lahuseid ei tohi veeni manustada, kuna selle tagajärjel tekib hemolüüs. Hüpertooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma omast; rohkem kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp.kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid
Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk. Hüpotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma omast; vähem kontsentreeritud lahus; rakud paisuvad. N: destilleeritud vesi. Selliseid lahuseid ei tohi veeni manustada, kuna selle tagajärjel tekib hemolüüs. Hüpertooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma omast; rohkem kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp.kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid
annaabi.ee 
