Hakatakse tegema sporti ning arvatakse, et seljuhul võib kõike süüa, kuna trenni tehes põletatakse nii kui nii kõik söödud kalorid. Tagajärjed võivad olla aga kõike muud kui positiivsed. Buliimia tagajärgesid on väga palju, loetleks siinkohal mõned olulisemad: elektrolüütide tasakaalu häired, mis võivad viia südamerabanduseni või ajukahjustuseni; hüponatreemia, kus naatriumi tase on veres liiga väike, mis võib põhjustada ajuturset; osteoporoos e. luude hõrenemine; hormoonide tasakaaluhäired; depressioon; unehäired (insomnia); amenorröa (menstruatsiooni puudumine); viljatus, kõrge risk raseduse katkemisele ja lapse surnult sündimisele; diabeet e. suhkruhaigus; - võimalik surm, mille põhjustajaks võivad olla: südamerabandus või -kahjustus, kopsude sissekukkumine, sisemine verejooks, ajurabandus, maksakahjustus, neerukahjustus, pankrease häired, mao rebenemine või muud kahjustused, depressioon ja suitsiid.
Vastsündinud varss ei ole tihti võimeline tõusma, seisma, puudub imemisrefleks. Neuroloogilised probleemid võivad olla kaasasündinud: aju vesitõbi,aju hüpoplaasia,kaasasündinud epilepsia, hüpoksiline entsefalopaatia (ajuturse). Üldiseks tunnuseks varsal on krambid, suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma, näonärvide halvatus, seljaaju trauma, nakkushaigus teetanus. Pildil on kujutatud ajuturset. Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid
Salakaval, kahes eraldi ajalises faasis, traumatunnuste ilmnemine pärast ajutraumat, teeb vajalikuks pideva ja pikaajalise (48h) järelevalve. Kõige ohtlikum kaasuv vigastus peatrauma korral on lülisamba kaelaosa vigastus, kuna seda pole teadvusetu patsiendi juures märgata, kuid seda tuleb sageli ette. Muud kaasuvad vigastused omavad eelkõige siis tähtsust, kui neil on mõju hingamisele ja vereringele. Lastel esineb pärast ajutraumat rohkem ajuturset kui koljusisest verejooksu. Seisundi halvenemised jäävad pärast rasket laste ajutraumat kauaks sümptomiteta, kuid viivad siis kiiresti sügavasse koomasse. Iga ajutrauma korral on arsti konsultatsioon kohustuslik. 493 VÕTMESÕNAD CBF (cerebral blood kraniaalnärvid CBV (cerebral blood flow) volume) ICP (intracranial A. basilaris cerebrum MAP (median
annaabi.ee 
