ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada,
jätta. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. (3, lk 128). Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu. Mäluhäirete iseloomu ja raskuse õige hindamine omab suurt diagnostilist ja diferentsiaaldiagnostilist tähtsust, seepärast tuleb alati arvestada mälufunktsiooni individuaalseid iseärasusi. Neuropsühholoogia uurib aju ja vaimsete protsesside vahelisi seoseid ning nede seaduspärasusi. (1, lk 88) Käesoleva referaadi ülesandeks on anda üldine süstematisseritud ülevaade ja tutvustus
annaabi.ee 
