paigutada ja kuidas, et ei tekiks getostumist, mis muu maailma näitel tekitab probleeme. Kuidas pagulased intrigeerida ühiskonda, et nad õpiksid ära eesti keele ja omaksid ka töökohta, et nad austaksid meie kultuuri ja kombeid. Samas ei saa märkimata jätta ka reaalset terrorismiohtu. Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. Eesti võiks küll vastu võtta pagulasi, aga selleks peaks riik kehtestama kindlad reeglid. 1.Asüülitaotleja taustakontroll 2.Eesti keele õpe 3.Kindel töökoht 4.Neile kehtivad samad reeglid, toetused ja kohustused nagu põliselanikele.
Iraagi ründamist mäletate? Kes aga praegu tahaks aidata kasvõi mõndagi neist miljonitest, kes võimuvaakumisse tekkinud ISISe eest pagevad? On südantliigutav, et Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. http://www.pagulasabi.ee/sojapogenikud-vajavad-abi Allikas 6. Mart Nutt. Solidaarsus ja pagulasprobleem Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste vastuvõtmisel on rõhutud solidaarsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastutuse jagamisel
annaabi.ee 
