· premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. · Need struktuurid osalevad liigutustegevuse taktika väljatöötamises, s.o. kuidas antud liigutustegevuse plaani realiseerida TAGASISIDE JA MOTOORSE TEGEVUSE KORREKTSIOON · Igasugust tegevust saab edukalt juhtida vaid siis, kui on tagatud adekvaatne informatsioon ülesande täitmise kohta
motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM
kõrgema aktiivsusega (Robbins, 2000). Eksisteerib üldine uskumus, et vasak ajupoolkera küll arvestab mandeltuumast saabuva infoga, kuid ei reageeri sellele. Eelnevast on teada, et mandeltuum kujutab endast ajustruktuuri, mis ümbritsevat keskkonda ohtude aspektist püsivalt seirab ja ajukoort võimalikest ohtudest informeerib. Prefrontaalkoor näib analüüsivat mandeltuumast ja teistest ajustruktuuridest saabuvat infot otsustamaks, kas oht on reaalne ja vahetu ning kaaludes võimalikke käitumisalternatiive ohu puhuks. Teisiti öeldes pakub prefrontaalkoor alternatiive võitle-või-põgene reaktsioonile. Ilma prefrontaalkoore kontrollita on indiviidid hirmust, lootusetusest ja abituse tunnetest mandeltuuma mõjude domineerimise tõttu üle ujutatud (Dozier, 1998). Prefrontaalkoore purustamine lobotoomia tagajärjel alandas küll opereeritutel ärevust, ent suurendas sotsiaalselt ebaadekvaatset
annaabi.ee 
