Tajub analüüsib ta mistages sisemist seisundit, mis tekitab valikukäitumise keskkonna suhtes. Teadvust aga kui vaimuseisundite taju – sisemine seisund, mis võimaldab meil oma vaimuseisundite suhtes valikuliselt käituda. 2. Putnami tekstis on esitatud kaalutlus, mis on saanud tuntuks kui mitmeti realiseeritavuse argument. Leidke vastav tekstilõik ning tsiteerige seda vastuses. Lisaks formuleerige see argument oma sõnadega. Samastusteooria samastub vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neutraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui
3. Vaimuseisunditel on fenomenilised omadused, mida pole ajuseisunditel: uskumuste kohta võib öelda, et nad on võõrad, tõesed või absurdsed, aga ei saa öelda midagi sellist ajuseisundite kohta. Nii saab olla valu terav, mida ei saa öelda aga ajuseisundi kohta. Place vastus: see on fenomenoloogiline eksitus – kogemuse omadus aetakse sassi kogemuse objekti omadusega; roosil on magus lõhn, mitte ei ole roosi lõhna kogemine magus. Ajuseisundiga ei samastata mitte omadus terav, vaid omadus terava valu kogemine. See omadus ei ole ise terav. Seda omadust uurib neurofüsioloogia. Teine täide – ajuprotsessiga samastatakse kollakasoranži järelkujutise kogemine, mitte järelkujutise kogemine, millel on omadus olla kollakasoranž. 4. Smarti vaadeldud vastuväide 3, omistatud Blackile, seda on arendanud ka Shaffer.
annaabi.ee 
