ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea. Monoliittuum Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused. Mälu halduse ja adresseerimise, protsesside ajastamise ja haldamise, failisüsteemi juhtimise ja riistvara haldamisega tegeleb tuum ise. Kusjuures riistvara haldamine toimub läbi ajurite (driver) ning moodulitena mida saab sisse ja välja lülitada operatsioonisüsteem või kasutaja. http://en.wikipedia.org/wiki/File:OS-structure.svg Hübriidtuum Hübriidtuum koosneb nii mikro- kui monoliittuuma iseloomustavatest osadest. Tema ülesanneteks on hallata protsessoriaega, mälu adresseerimist, mälu ennast ning kõiki seadmeid läbi ajurite (driver). Nagu Mikrotuumas on talle antud minimaalselt ülesandeid
Authoring (635 nm), Authoring kettad võivad salvestada ka krüpteeritud sisu, aga General kettad mitte. ,,Pluss" ja ,,miinus" formaadid kasutavad erinevaid kirjutamis-spetsifikatsioone. 1997. aastal oli DVD Forumisse kuuluvate ettevõtete grupiga väljatöötatud DVD-R(W) standard, mis oli kirjutatavate (hiljem ka ülekirjutatavate ketaste ametlik spetsifikatsioon. Kuna selle tehnoloogia litsentsi hind oli liiga kõrge, siis ühinesid kirjutavate ajurite ja andmekandjate tootjad DVD+RW Alliance'iga. 2002. aastal töötasid nad välja DVD+R(W) standardi, mille litsentsi hind oli natukene odavam. DVD-RAM on ülekirjutatav (~100 000 korda) andmekandja. Andmete ülekirjutamiseks kasutatakse faasi muutmise tehnoloogiat, mistõttu saab DVD-RAM-i võrrelda eemaldatava kõvakettaga. 2000. aastaks töötati välja DVD-RAM ketas (DS SL), mille mahutavus on 9,40 GB. Enamik DVD-RAM ketastest kasutavad kaitsekassette.
annaabi.ee 
