Tubakas tapab iga teise kasutaja. Iga kuue sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust nii füüsilist kui ka vaimset sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda. Tubaka tarvitamisega seotud haigusi on vähemalt kakskümmend viis. Osal nendest haigustest näiteks kopsuvähil ja ajurabandusel on suitsetamisega tugev ja oluline seos. Tõsiasi on see, et kõik kopsude, hingetoru ja kõri põletikulised haigused on suitsetamisele avatud väravaks, mida sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti.
võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult" Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta. Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse efektiivsus sõltub aga ainult ajast
annaabi.ee 
