Vanematelt päritud geenid ja erineva kulutamisjõuga elulaad teevad meid üksteisest erinevaiks, ka uimastitaluvuselt. Opiaate on tänapäeva köharavimites. Füüsiline sõltuvus tarvitatud kogusega seotud. Psüühiline ei olene kogusest. Kofeiin ergutab tugevamini ekstraverte kui introverte. Alkoholisõltuvus nii psüühiline kui füüsiline, eeskätt aga psüühiline. Erinevalt mitmetest teistest psühhoaktiivsetest ainetest ei ole alkoholisõltuvus seotud kindla ajupiirkonnaga. Füüsiline sõltuvus tekib kui esineb krooniline vähemalt 1-promilline joove.
· Kas IQ-le ja aju suurusele toimib looduslik valik? · Aju suuruse korrelatsioon IQ-gaAju suurus ja looduslik valik · Tavaliselt arvatakse, et suurem aju on alati parem. · Miller ja Penke (2007) leidsid, et aju suuruse aditiivne geneetiline variatiivsuskoefitsient on palju väiksem, kui valikualustel omadustel, mis viitab, et aju suurusele toimib tasakaalustav valik ("keskmine on parem"). Intelligentsuse lokaliseerimine · Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut. · Üks paremaid mudeleid intelligentsuse ja aju seostest pärineb Richard Haierilt ja kolleegidelt (P-FIT: parietaal-frontaalse integratsiooni teooria). See ei ole täiuslik ega täielik, kuid on üsna hea üldistus. I staadium: sensoorse info töötlus (temporaal- ja oktsipitaalsagar, BA 18,19, 37, 22)