geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve,
Tegelikult on seesuguseid fakte raske kontrollida, kuid inimeste väited, et nad ei mäleta küsitud sündmusi või nende detaile, sunnivad siiski arvama, et halvenemine on mäletamises juhtunud. Tõenäoliselt väga pikad vaheajad. Eeltoodud unustamise põhjused on üldiselt tavaliste täiskasvanud inimeste puhul. Tegelikult on aga mõned inimrühmad, kellega tehtud uurimustest on praeguseks teadaolevate mälu töö seaduspärasuste selgitamisel eriti palju kasu olnud. Esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega, inimestega, kellel on mingil põhjusel toimunud ajukahjustus. Teiseks on teada, et ka tavaliste tervete inimeste vananemisel toimuvad mälu töös muutused. Inimese tunnetusvõimed hakkavad halvenema sageli juba pärast 40. eluaastat. On leitud, et kogu mälu ei halvene ühtmoodi. Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu ja see on seotud otseselt tähelepanuvõime halvemaks
annaabi.ee 
