2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust.
mõju kesknärvisüsteemile kui materiaalsele organile. Inimesele ja tema psüühikale avaldavad mõju biosfäär, tehnosfäär ja psühhosfäär, mille ühtses kompleksis ta eksisteerib. Enesestmõistetavalt on inimese jaoks eriline tähtsus teiste inimeste suhtumisel ja käitumisel, seega sotsiosfääril. Psüühikahäirete tekkimine võib mõnikord olla väga lihtsa ja vahenditu mehhanismiga. Näiteks tabab inimese ajukoljut intensiivne mehaaniline trauma ränk peapõrutus koos ajukoe ulatusliku vigastusega liiklusõnnetusel. Enamikul juhtudest on aga psüühikahäirete kujunemine tunduvalt keerukam, põhjus ja tagajärg on seotud kaudselt. Seega tuleb psüühikahäirete põhjuste analüüsimisel vahet teha otseste põhjuste ja kaudsete põhjuste e. soodustavate tegurite vahel. Viimased on väga erinevad ning nende toime võib olla kas lühema või pikema kestusega. Mitmed üsna olulised kaaluga
annaabi.ee 
