subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumise ja verdumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev teadvusetus, erutusseisund kuni pidurdus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu ja koordinatsioonihäired kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele. Eriti kiire kuluga on epiduraalhematoomid, kui verejooksu põhjuseks on a. meningea media vigastus. Esmalt suhteliselt kerge trauma järgselt tekib aja möödudes parees traumale vastaspoolel, edasi
Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb Ajukestad ja meningeaalsündroom Ajukesti on kolm pehmekelme, ämblikvõrkkelme ja kõvakelme. Ajukelmete ärritusnähtude põhjuseid on erinevaid. Mittepõletikulistest teguritest (liikvori rõhu järsk langus, liikvorirõhu tõus, KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on:
annaabi.ee 
