kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad
Oluline on, et ta tungib kergesti läbi hematoentsefaalbarjääri, mis muidu takistab kahjulike ainete pääsemist verest närvikoesse. Alkohol läbib vabalt ka platsentabarjääri, mis peab kaitsma emaihus arenevat loodet. Naise rinnanäärmest tungib alkohol ka emapiima. Ajukoes jaotub alkohol mõningate erinevustega üksikutes struktuurides. Kõige kõrgem alkoholi kotsentratsioon on leitud peaaju suurte poolkerade koores (Hallaines), ajukeses, võrkjas moodustises ja limbilises süsteemis. Membraanidest läbi tungides avaldab alkohol neile mõju, muutes nad mitmesuguseid aineid rohkem läbilaskvaks. Alkoholi toimel nõrgeneb membraanide ja barjääride kaitsevõime. Vere ja aju vahelise hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses. ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES
vestikulaaraparaadilt. See oma korda koosneb poolringkanalitest, neid on 3, ja esikust, ja kolmas osa on tigu, see on seotud kuulmisega. Poolringkanalites ja esikus on tundlikus sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja selle muutuste suhtes, keha asend mõjutab ka pea asendit. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussell, . esikus olevad retseptorid on tundlikud muutustele vertikaaltasapinnas ja horisontaaltasapinnas. Ajukeses toimub saadad info vastuvõtt ja analüüs. Selle tulemusena tekivad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele. Kuna info keha asendi muutudes läheb ka peaaju koorde, siis seal koores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele ja nende kaudu toimuvad ka tahtelised liigutused. väikeajust väljuvad närvijuhtmeteed, võivad minna kohe silda, edasi allapoole ja seljaajuni. Aga teine osa närviimpulsse võib minna
annaabi.ee 
