oksekeskus. Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast –
Väikeaju ehk ajuke e cerebellum. Väikeaju paikneb kukla piirkonnas, jääb aju tüvest tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ühendab sisekõrvast alguse saavast esikunärvi ajukesega. Selle närvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab ühendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime säilitamisega.
annaabi.ee 
