arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia võimetus rääkida, kuid see kestab vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida. Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi. · Inimene kujundab kõne kuuldud sõnale: kõrv võtab heli vastu, suunab närviimpulsid oimusagarasse Brodmani 41, 42 väljades asuvasse esmasesse kuulmiskeskusesse. Neilt väljadelt levib ärritus Wernicke alale, kus toimub helist arusaamine, sealt levib mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt
talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus
annaabi.ee 
