Programeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus kaovad kullesele iseloomulikud organid. Kujunevad lõuad, keel, jäsemed ja silmad suurenevad, muutused närvisüsteemis. Kaladel areneb munast vastne, kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest. Vastsest areneb maim, täiskasvanud kala sarnane. Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides. Inimliigile on iseloomulik pikk lapsepõlv. Aju areng, sotsiaalne eluviis, oskuste ja teadmiste omandamine. Ajukaal kahekordistub esimese eluaasta jooksul. Aju suurenemine on tingitud närviraku aksonite ja dejdriitidele kasvavad uued külgjätked. Murdeiga ehk puberteet algab 10-aastaselt. Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad suguelundite kasvu ja suguhormoonide eritumise sugunäärmetes. Küpsevad sugurakud, arenevad sugutunnused, tekib huvi vastasugupoole vastu. - Poistel põhjustab see suguelundite kasvu, hääl muutub madalamaks, karvkasv
- tagumine reie-nahanärv ★ põimiku suurim haru: istmikunärv NERVUS ISCHIADICUS Inimkeha suurim närv!!! - väljub vaagnast reie tagumisele küljele - jaguneb põlveõndlas sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks - innerveerib reie tagaküljelihaseid, sääre- ja jalalihaseid ning nahka PEAAJU ENCEPHALON ● Peaaju koos teda katvate kestadega täidab koljuõõnt ● 1245-1375g täiskasvanul, meestel ajukaal suurem, pikkus 15,5-19cm, laius 13-14cm, kõrgus 10,8-11,7 cm - vastsündinu peaaju mass: 370-400g - 1a aju kaal 2x raskem - 6a aju kaal 3x raskem - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired! ● Vastsündinu suuraju koor on põhiliselt samasuguse ehitsuega kui täiskasvanul - närvirakke hiljem juurde ei teki
annaabi.ee 
