üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi
khaanile hädaohtlikud. Kolmanda poja, Ugudei, kuulutas Tingis-khaan oma troonipärijaks. Ta oli pehme ning muretu loomuga, armastas lõbusaid pidusid, küttimist jahikullidega, võidukihutamisi. Tema ei hakanud auku kaevama, et isa sinna sisse lükata. Neljas poeg, Tuli-khaan oli samasugune nagu Ugudei. Nad mõlemad armastasid joominguid ja neid ei põletanud võimuiha tuli. Esimese poja Duti-khaani surm. Ta oli ajujahil ning hirve taga ajades eemaldus ta oma nukeritest. Suure vaevaga leiti ta üles. Ta lamas mongolite kombe järgi pooleksmurtud selgrooga. Saladuslikud tapjad olid kadunud ja neid ei avastatudki. Duti oli veel elus, kuid ta ei suutnud sõnakestki lausuda ega kätt liigutada. Üksnes ta silmad vaatasid kurvalt ning süngelt, kuni sulgusid igaveseks. Sellal sõitis sinna Subudai-bagatur, Tingis-khaani väepealik, kes oli sõjakäigult läände tagasi jõudnud.