5. Riided ja voodipesu peaksid olema puuvillased või linased, voodipesu peaks olema valge ilma trükimustrita. 6. Riideid ja voodipesu peaks pesema vähemalt 60°C pesuveega (hävitab nii bakterid kui tolmulestad jm. parasiidid) ja vaid allergikutele mõeldud pesuvahendi või seebiga ja loputada korralikult, et pesuvahendi jääke kangasse ei jääks. Funktsionaaltoidud: 1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 1) Ajufunktsioone: Ajutoiduks klassifitseeruvad sellised toidud, millesse on lisatud piisava toime saavutamiseks ühendeid, mis parandavad ajufunktsioone: Letsitiini, oomega rasvhappeid, antotsüaane, D-vitamiini jpm. 2) Südameveresoonkonna funktsioone: Kuna südameveresoonkonna haigustel on palju riskitegureid, sealhulgas vere kõrge LDL (Low density lipoproteins madalatihedusega lipoproteiinid) ja kolesteroolisisaldus, siis kasutatakse südmeveresoonkonna haiguste riski
Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse
Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse