Mõõdukad kofeiiniannused (kuni u 200mg e 3 väikest tassi kohvi) aitavad kaasa õppimisülesannete lahendamisele, parandades tähelepanu ja lühiajalist mälu. Võrdluses amfetamiiniga on metüülksantiinide mõju liikumisaktiivsusele väiksem ning nad ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiaid ega psühhoosi, toime väsimusele ja vaimsetele funktsioonidele on aga üsna sarnane. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmeid, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Vähemalt mõõdukas kohvijoomine – kuni 3 tassi päevas – ei suurenda tõenäosust südame ja veresoonte haigustest tabatud saada. Südamekloppimine, seedehäired, vererõhu tõus, ärevus ja halb uni sunnivad mõned kohvijoojad eelistama kofeiinita kohvi. Kofeiin vabastab stressihormoone ja kruvib töötaja, kes töise stressi paine all kohvist tuge otsib, veelgi rohkem üles
kofeiinisisalduse poolväärtusaeg on 4-6 tundi. Suitsetamine kiirendab kofeiini eraldumist kehast. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierutuse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste) lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmed, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Adenosiin käitub mitmes närviringis kui pidurdusvirgatsaine, pärssides teiste virgatsainete vabanemist, ning retseptorite antagonistid kõrvaldavad selle pidurduse. Pidurduse pidurdajana jääb kofeiini ergutav mõju mõistlikult mõõdukaks. Kofeiinile areneb tolerantsus, nii et harjumuspärasel kohvijoomisel on osa algsest ergutusest kaduma läinud.
annaabi.ee 
