kudesid, ninaõõne seinu ja suuõõne elundeid. Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad 1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля). 10. Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude
Peaaju verevarustus: Peaaju varustavad verega 4 arterit: -Vasak ja parem sisemine unearter – toovad ca 2/3 verest; tulevad ajju läbi oimuluu; -Vasak ja parem lüliarter – toovad alla 1/3 verest; on rangluualuse arteri harud; tulevad ajju läbi kuklaluu (läbi suure kuklamulgu). -Aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses – moodustub nn. aju arterioosring e. Willisi ring. -Suured aju arterid lähtuvad arterioosringist ja neid on 3 paari (tagumine, keskmine ja eesmine ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid
annaabi.ee 
