naise juurde" (1983) - Oskar Luts, Raivo Adlas ,,Suvi" (1984) - Hendrik Lindepuu ,,Tol kevadel Tartus" (1986) - Vladimir Majakovski ,,Müsteerium-buff" (1987) - Hendrik Lindepuu ,,Kes teda hoida saab" (1988) - Ilmar Külvet ,,Menning" (1990) - Anton Hansen Tammsaare, Raivo Adlas ,,Armastuse võimalikkusest Vargamäel" (1993) - Raivo Adlas ,,Usutluste tund Rüütli tänavas" (1994) - Anouilh ,,Orkester" (1995) - Madis Kõiv ,,Tali" (1996) Varasemad lavastused mujal: - Ajtmatov ,,Ja sajandist on pikem päev" (Olomouci teatris, 1987) - Tremblay ,,Igavesti Sinu, Marie-Lou" (stuudioteatris Minerva, 1989, ja Pärnu Endlas, 1992) - Mrozek ,,Leping" (rahvakultuurikeskuses Sinimandria, 1991) - Hauptmann ,,Rotid" (Pärnu Endlas, 1993)
Temast oli saanud Boloti pojanaise teine mees. Sagalõ oli saabunud sõjast vigasena, pandud kamandama naistebrigaadi. Suurest pruudivalikust segaduses, küsis Sagalõ Sarõkõz'ilt nõu, kellega abielluda, abiellus lõpuks Sarõkõz'i endaga. Rindel oli Sagalõ näinud tankiroomikute alla jäänud Maameti. Pärast sõda oli Sagaõlõ külas kangelane, ent mõtles ise, et tegelik kangelane on Maamet, kes hukkus tankiroomikute all. Tsengiz Ajtmatov (1928) Sündis 1928. aastal Talassi oblastis Shekeris. Enne kui ta asus 1956 aastal õppima Moskvasse kõrgematele kirjanduslikele kursustele, oli ta juba töötanud arveametnikuna, külanõukogu sekretärina, maksuinspektorina, zootehnikuna ning lõpetanud 1953. aastal Kirgiisia Põllumajanduse Instituudi. Kõrgemad kirjanduslikud kursused lõpetas ta 1958. aastal ning töötades seejärel kuni 1966. aastani ,,Pravdas." Seejärel on ta olnud vabakutseline kirjanik
annaabi.ee 
