Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta. Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib info muutuda ja samuti ka hävida. Unustamine võib olla hetkeline , nagu see on sensoorse mälu korral, või aeglane , nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvantitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muudatused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonutuste kujul. Ajendeist sõltuv unustamine on põhjustatud sellest informatsioonist, mille põhjal püütakse midagi meenutada. Mälujäljest sõltuv unustamine on tingitud muutustest informatsiooni salvestamise viisis. See , kui hästi inimene midagi mäletab , sõltub siiski sellest, mis juhtub kolmes mäletamise faasis : meeldejätmise. kodeerimine, säilitamise ja mälust ammutamise ajal. Esimese mälu mõõtemise viis läbi Hermann Ebbinghaus 1885 aasta. Ta kasutas säästetud aega mõõduna
autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh „mäletan/tean“ protseduur). - Vaba meenutamine – sisaldab taastamisprotsessi JA äratundmisprotsessi - Äratundmine – sisaldab ainult otsustamise/äratundmisprotsessi. - Unustamise põhjused ja erinevad käsitlused (mälutrasside hääbumine; interferents; kodeerimise spetsiifilisus ja ajendeist sõltuv unustamine; mälujälgede konsolideerumise puudulikkus). - Mälutrasside hääbumine – unustamise põhjus ongi mälutrasside hääbumine, peamiselt öösel ja toimub hipokampuses - Interferents – on 2 interferentsi mis saavad pikaajalist mälu vähendada: o Proactive – mälu häirivad mälestused eelnevast õppimisest nt sarnane materjal o Retroactive – mälu häirib eelnevalt õpitud info mis segab hilisemal
annaabi.ee 
