otsima kõrgemate vajaduste rahuldamist (nt eneseteostus). Kõigepealt tuleb tegeleda baasvajadustega! Ajede loendamise võimatus. Ajesid ei saa loendada, kuna see eeldaks nende võrdsust, potentsust ja esinemistõenäosuse võrdsust - iga konktreetse iha teadvusesse ilmumise tõenäolsus sõltub teiste ülimuslike ihade rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist. Selline loend viitaks ka iga aje isoleeritusele kõikidest teistest ajedest (nad pole sel moel isoleeritud). Ning ka selline loend eeldaks et see põhineb käitumuslikul alusel siis see eiraks kõike, mida on teada ajede dünaamilisest iseloomust, nagu nt et nende teadlikud ja alateadlikud aspektid võivad erineda ning läbi mingi konkreetse aje võib tegelikult hoopis väljenduda mingid teised ajed. Motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärkide järgi. Motiveeritud käitumine ei ole hea klassifitseerimise alus, sest see võib väljendada paljusid asju.
aina suuremaks. Samas, et uued ihad tekiksid, peavad meil teatud tahtmised rahuldatud olema. Näiteks, kui kõht on pidevalt tühi ja janu on suur, siis ei teki iha käia kenasti riides või kaunistada oma kodu. Ajede loendamise võimatus Neid ei saa loendada kuna esiteks on erinevate ajede esinemistõenäosus erinev. Teiseks ei ole nad Haapsalu 2009 Motivatsioon kõikidest teistest ajedest isoleeritud. Kolmandaks ei paikne ajed üksteise kõrval vaid moodustavad pigem kastidest pesa, kus ühe sees on kolm teist kasti, iga kolme sees veel kümme, igas kümnes veel kakskümmend, ja nii edasi. Samuti on erinevaid ajendeid raske eristada kuna paljud neist võivad oma sarnasuse poolest kattuda. Motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärkide järgi Inimese põhieesmärgid võivad olla eksitavad. Näiteks inimene, kellel on iha toidu järele ,