· Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt. · Vastlad, lihavõtted, jüripäev RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL · Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6
Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult. Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise ajaviitevorm, mis levis 1850 ja 1950 aastate vahel paljudele teistele maadele omab teatavaid eristatavaid ühiseid tunnusjooni, mis põhjendasid nende nimetamist sellisena, s.t “spordina”. Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik
sisulise ja organisatsioonilise segaduse tähe all. Gustav Ernesaks (“Tormide rand”). Aina Tallinna džässifestivalid. Jätkus ajaviitelise tõttu edasi. Uued suundumused jõudsid laiemat Suleti mitmed kohalikud teatrid (Paides, Võrus, tähelepanu äratas ka Ernesaksa