Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ajaviitelise" - 3 õppematerjali

Eesti rahvakalender
4
odt

Eesti rahvakalender

· Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon ­ õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt. · Vastlad, lihavõtted, jüripäev RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL ­ · Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar ­ uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
12 allalaadimist
Spordisotsioloogia kordamisküsimused
12
docx

Spordisotsioloogia kordamisküsimused

Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult. Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise ajaviitevorm, mis levis 1850 ja 1950 aastate vahel paljudele teistele maadele omab teatavaid eristatavaid ühiseid tunnusjooni, mis põhjendasid nende nimetamist sellisena, s.t “spordina”. Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik

Sport → Spordisotsioloogia
51 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 338-350-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

sisulise ja organisatsioonilise segaduse tähe all.   Gustav   Ernesaks   (“Tormide   rand”).   Aina Tallinna   džässifestivalid.   Jätkus   ajaviitelise tõttu   edasi.   Uued   suundumused   jõudsid laiemat Suleti mitmed kohalikud teatrid (Paides, Võrus,   tähelepanu   äratas   ka   Ernesaksa

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun