SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu.
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ka Bauhausi, arhitektuuri ja disainikooli, 1919-1933, mis küll ei tegelenud parkidega, ent kandis endas uudseid ideid ning küllap inspireeris ka teisi valdkondi uuendustele. Uuele pargitüübile sai nimeks Volkspark - rahvapark, ning selle objektiks kujunes massihügieen, mis oli seotud sporditegemise ja vabas õhus ajaveetmisega. Uue pargi ülesandeks oli uuesti esile tuua loomulikkus, mida linnakeskkond eitab ning luua koht, kus inimesed saaksid otseselt suhelda looduse ülevoolava elujõuga. SAKSAMAA LINNAPARGID 20. SAJANDI ALGUL 20. sajandi esimesel kümnendil loodi Saksamaa linnades palju uusi parke; nende arv tõusis veelgi peale I maailmasõda. Parkide kujundus oli mõõdukas ning haljastuses kasutati ainult kohalikke taimeliike. Stadtpark Hamburgis on üks kõige huvitavamaid näiteid uuest tüpoloogiast
annaabi.ee 
