· Kahemõõtmeline ruum (nt putukas lehel jne) · Kolmemõõtmeline ruum (lisaks pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde) Aeg ja kiirus Kui sündmusi leiab aset mitu, siis need toimuvad mingis kindlas järjekorras. · Aeg on füüsikaline suurus aega saab mõõta ja tulemust arvuliselt väljendada. · Aeg on põhisuurus - see on kõikides füüsikavalkondades kasutatav · Aeg on pidev - me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid läbimata üle hüpata · Aeg on pöördumatu me saame ajas vaid edasi minna Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta. Aja põhiühik on 1m/s.
Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega ehk nähtustega, mis korduvad võrdsete ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. 3
ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumikust ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist". Mina kasutasin oma uurimistöös 5 salmikut ja need pärinevad 1920- 2004 ajavahemikest. 1.Salmikuluule ülevaade 1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus
Aega defineeritaksegi mõõtmise ehk võrdlemise kaudu. Aeg on füüsikaline suurus -- aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus -- aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Aeg on pidev -- me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu -- me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. 9. Aja mõõtmine- Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega ehk nähtustega, mis korduvad võrdsete ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka
Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi. Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354430), Rooma teoloog ja filosoof. Aeg on füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on pidev ja me ei saa mingitest ajavahemikest, ilma neid läbimata, üle hüpata. Aeg on pöördumatu ehk me ei saa ajas tagasi minna aga edasi saame küll. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene. Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski
LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. · KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI - kulgev kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda - pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus. = - nurkkiirus 1rad/s
v0+ at2/2 VÕRRAND KEHA KOORDINAATIDE LEIDMISEKS X= Xo+ Vo+ at2/2 Ka siin tuleb arvestada võimalusega, et kiirendus võib olla negatiivne. X= Xo+ Vot- at2/2 15. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. · ÜHTLASEKS RINGLIIKUMISEKS nimetatakse punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused. Ringjooneliselt liiguvad näiteks: 10 autod kurvis, jalgratturi varbad jalgrattaraami suhtes ning ka ümber Maa tiirlev Kuu. · KESKTÕMBEKIIRENDUS - Kesktõmbekiirendusks nimetatakse ringliikumise kiirenduseks. Suunatud keskpunkti, kiirusvektoriga risti. Kesktõmbekiirenduse väärtus sõltub nii trajektoori kõberdusraadiusest r kui ka keha kiirusest v. Mida kiiremini keha mööda sama ringjoont liigub, seda
annaabi.ee 
