Cours de philosophie positive (1842): Comte leidis, et ühiskondliku muutuse põhjuseks on põlvkondlik muutus, mis seisneb vastuolus järgnevate põlvedega. • Põlvkonnas süvenev alalhoidlikkus viib neid varem või hiljem vastuoludeni noortele iseomase uuendusmeelsusega. Karl Mannheim soovitas jagada generatsioonide uurijad kaheks koolkonnaks. •Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”. Teist, luulelis-ajaloolist koolkonda esindavad Wilhelm Dilthey ja Martin Heidegger. See koolkond lähtus sotsiaalsest kontekstist tulenevatest personaalsetest kvalitatiivse iseloomuga kogemustest. •Ta hoiatas kaasamineku eest laialtlevinud 30- aastaste põlvkonna liigitusega väites, et põlvkondi eristava intervalli puhul on tegu subjektiivselt tajutava ajaga.
Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita. Babüloonia pisim kaaluühik graan vôrdus 0,06 grammiga - ühe keskmise nisutera raskusega. Esimesteks pikkusmôôtudeks olid inimese kehaosad - sôrmed, käed, jalad. Sammu pikkus (jalg) vahemaade môôduna osutus liiga väikeseks ühikuks. Vanas Roomas eksisteeris vahemaade môôtmiseks pikkus - tuhat kahekordset sammu, millest tuletati vahemaade môôduühik - miil. Väga suurte pikkuste môôtmisel kasutati ajavahemikena ööpäevi, päevateekonda. Nööri ja kanga pikkusühikuks sai küünar, s. o. pikkus sôrmede otstest küünarnukini, ja väiksemaks pikkuse môôduks pöidla esimese lüli pikkus e. toll. Eesti keeles näit. sülem ja koorem jms on paljudel rahvastel kuulunud ka metroloogilisse süsteemi. Babüloonia môôdusüsteem oli täielikult üles ehitatud arvule 60, mis omakorda jagus 10-, 5- ja 2-ga. Siit tulenesid babüloonia pikkusmôôtude ühikud - miil vôrdus 30-ne kahekordse staadioniga