päevast paariteise aastani. levinumad suguhaigused on nt süüfilis- tekitajaks on bakterid. Tundemärgiks on kõva, valutu kühmuke suguelundil(naisel vagiinal, meestel peenisel ). Enamasti paraneb see ilma ravita kuid kui ravimata jätta levib bakter üle keha(umbes kuue nädalaga)põhjustab löövet ja palaviku. Need kaovad aja jooksul kuid ilmnevad hiljem uuesti. Kuid pikema aja väletal hakvad nakatuma siseorganid , eriti närvi süsteem (nt selja ajau ja hiljem aju) hiv nakkus on aidsi viimane faas. Periood mis jääbb nakkuse ja haiguse vahele on keskmiselt 12a. Selle aja jooksul vivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. HIV- viirus tehakse kindlaks vere kontrolliga(mitte enne 2-3 kuud). Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust
· Uued põhimõtted info töötlemiseks Neurodegeneeratiivste haiguste puhul närvirakud känguvad ja siis surevad · Haigeid on umbes 2-4% elanikkonnast · Vananemine ja paranenud arstiabi halvendavad olukorda · Asjatundjad ennustavad, et aastal 2050 umbes 10 % elanikkonnast kannatab nendne haiguste all · Kahjuks meil puudub neurodegeneratiivsete haiguste varajane diagnostika ja tõhus ravi Alzheimeri ja Parkinsonitõvede puhul ajau närvirakud känguvad ja siis surevad · AD tavaliselt kolm staadiumit: 1. Mäluhäired 2. Globaalne kognitiivne degeneratsioon, aga veel suhteliselt intaktne epersonaalsus 3. Tugev globaalne degeneratsioon, millega kaasnevad suured sotsiaalse käitumise häired, võimetus iseenda eest hoolitseda, täielik sõltuvus abist Parkinsoni tõbi · Keskmiselt algab 55 asta vanuses
Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme nim biloogiliseks kellaks. Tuntuim on ööpäeva rütm. Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lüheneb, läände aga pikeneb. Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele. Uni Selle füsioloogilisi põhjusi ei teata, kuid uni ei ole füüsilisest puhkamise ülesandega. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal. Une ajal toimub ajau neuronite reorganiseerimine. Arvatakse,une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestamisel mällu. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust ja nendega seotud seaduspärasusi. Selle aluseks on faktid, seadused, teooriad ja hüpoteesid. Rakendusteadused tegelevad teadmiste praktilise rakendamise, põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Bioloogia teadus jaguneb kaheks:
annaabi.ee 
