märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil,
maalilisi kujundeid. Gumiljov, Püüdlesid keelelise Sergei lihtsuse ja arusaadavuse Gorodetski, poole. Nende jaoks oli Ossip püha inimese iga Mandelstam hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. IMAZISM USA-s ja Taotlesid luule täpset ja Ezra Pound, Inglismaal ilustamata keelt ning Hilda 1909-1917 a. täielikku teema- ja Doolittle, vormivabadust. Eriti Amy tähtsaks pidasid nad Lowell eredat, lakoonilist ja sugestiivset kujundit, paljud luuletused koosnevadki üksnes
väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 19071914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova Nikolai Gumiljov Sergei Gorodetski Ossip Mandelstam Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et
annaabi.ee 
