Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese ülevaate tema elust ja loomingust, ellusuhtumisest ja maailmavaatest. Andes analüüsi luuleteostest ja tuues mõned tekstinäited. 1. JAAN KROSSI ELULUGU Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni
kodanike-vahelisele lepingule, millega viimased on kohustunud edendama üldist hüvangut ja hoiduma kõigest, mis on ühiskonnale ohtlik. Lääne pool Rheini jõge loeti W-i teoseid hoopis teise pilguga kui ida pool, Pühas Riigis. Vabade ja võrdsete kodanike enesekasvatuse idee oli tollal revolutsiooniline, kuid sotsiaalkriitika ei olnud tegelikult W-i südameasjaks. [31]Ajalooline koolkond Ratsionalistliku loomuõigusfilosoofia sisemine loogika selle rajatus ajatule alusele ei saanud arvestada ajaloolise dünaamikaga. Loomuõiguse hiilgeaegadel jäi ajalooline lähenemine õigusele seepärast tahaplaanile. Giovanni Battista Vico (keda peetakse ajaloofilosoofia rajajaks) asetas oma käsitluses peamise rõhu erinevate rahvaste ajaloole ning kritiseeris Descartes'i, kelle filosoofias ajalool ja ajaloolisusel polnud mingit kohta. Loomuõigusõpetusi kritiseeris ta selles, et need lähtusid ajaloolise maailma viimasest, aktuaalsest astmest, ega arvestanud
annaabi.ee 
