Teisel perioodil kirjutas ta Viidingu nime alt, luule oli filosoofilisem ja süngem. Lisaks luuletamisele oli ta ka suurepärane näitleja, töötades mõnda aega Draamateatris. Nii nagu teatris, nii ka luules on Juhan Viiding olnud eelkõige mängumees ja lavastaja elu suurel näitelaval. Tema luule on peiariluule, milles nähakse maailma läbi koomika ja groteski, milles tavapärane põimub tavatuga, reaalne fantastilisega, ülev madalaga, ajalik ajatuga. 8 Kasutatud kirjandus http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859 http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671744/Juhan%20Viiding http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=2a5284794f69392b603a018ad3c14a7e http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm http://www.sirp.ee/index.php
Fantaasia g-moll“. 1950ndatel ilmus teisigi värsisarju. 1972 ilmus ainus luulekogu „Inimese teekond“. Ristikivi luule keel on kõnepäraselt loomulik ja voolab läbipaistvalt. Põhitoon on mõtisklev-eleegiline. Kujundiarendust rikastavad piiblisümboolika ja vihjed antiigile. „Inimese teekond“ on filosoofiline: seal ühineb individuaalne üldiste olemisprobleemidega, ajalik ajatuga – need hõlmavad ka autori üksindus- ja kodumaatusetunnet, arutlused maa ja rahva saatusest. Traagilist tooni pehmendab suhtelisusetaju, inimlikku irralisust ja kaotusseisu mehine taluvus, „ulmade peegelsära“ ning ajaloolisele kogemusele toetuv kirgastav tulevikuusk. Lüürilisi vahendeid kasutades kontsentreerib „IT“ autori ulatusliku proosaloomingu filosoofilise põhihoiaku. PROOSA: Ristikivi kirjutas nostalgiaromaane, kuna oli pagenduses. Ta rekonstrueeris neis oma kodumaad
annaabi.ee 
