. A. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja Kitzbergi esimeseks draamakatseks oli A. Kotzebue kergust. Tuntuim realistlik romaan on "Külmale jandi ,,Virrvarr" ümbertegemine. A. Kitzbergi maale," kus autor kujutab eesti külaolustikku ja loomingulisse pärandisse kuulub mõnikümmend analüüsib kuritegevuse põhjusi. Kolmandal külajuttu, mitu teist algupärast näidendit, saksa loominguperioodil pöördus Vilde ajatemaatika keelest tõlgitud-mugandatud repertuaari teatritele, poole. Temalt ilmusid kolm mahukat romaani: lastejutte ja -näidendeid, arvukalt vesteid, följetone "Kui Anija mehed Tallinnas käisid," "Prohvet ja artikleid. Maltsvet" ja "Mahtra sõda". Triloogia loetuim teos on "Mahtra sõda", milles autor käsitleb 1858.aasta 13. Eesti kirjandus 20.sajandi algul. talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru 1905.-1907a. revolutsiooni lüüasaamine kujunes vallas
Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. 1986 "Külmale maale" TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. 1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt.