Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus, eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida. Tema rahvuslik kahemõttelisus: sünnilt eestlane, Euroopa jaoks venelane, Venemaal baltisakslane ja maailma jaoks maailmakodanik. Romaani ajataustas tunda pingeid, maailmasõja ja revolutsiooni eelõhtut. Romaani peetakse autori loomingu tippudesse kuuluvaks.
tuule, voolavate vete, vikerkaare ja kõrgete vaadete looduslikke avarduskujunditega. Järgneva häälestus on aga helesiniselt optimistlik, positiisete probleemidega tegeleva luuletaja pilk on tulevikku pööratud. Üldine ja isikluk ühinevad tasakaalukas kooskõlas: isikukultuse ajastu surutisest vabanemise tunne, teadmuse plahvatuslik kasv, alanud kosmoseajastu, koloniaalmaade ärkamine ja vabadusliikumine, omaenese armastus ja kaasalöömisrõõm selles ajataustas. Maailma tajutakse suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja voolamise kui arengu ning edeneva tunnetuse hõlmavaks ühtsuseks. ,,Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis ,,Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avastusretked olid 60 - ndate aastate