armastuseta. Aeg annab õiguse naiivsele Annale, mitte kogenud Gurovile, kes mõtles, et kuu möödudes pilt Annast kattub mälus uduga. Armastajad hakkavad pärast kuurordist lahkumist uuesti salaja Moskvas kohtuma. Aegamööda mõistavad mõlemad, et armastus annab nende elule mõtte. Gurov tunnetab, et senine elu oli olnud vale, millese ta end peitis, et tõde varjata. Jutustuse lõpus avaldubki Tsehhovi üldine ajastutunnetus: elu uueneb ja läheb ilusamaks, kuid kõige keerulisem ja raskem aeg algab. Kirjanik ei anna loole konkreetset lõpplahendut, lugeja saab vabaduse fantaseerida, et ise otsustada. Komöödia `'Kajakas'' Näidendi tegevus toimub vana ja hige mõisniku Sorini majas. Seal elab ka Sorini õepoeg, algaja kirjanik Treplev. Külalistena saabuvad mõisasse vananev näitlejanna Arkadina ning tema armuke, tähtis kirjanik Trigorin. Arkadina armastab lava ja
1870. aastal kui ,,Vanemuise" selts kolis uude majja, soovis Koidula, et seda tähistataks teatrietendusega, mõtte realiseerimiseks tuli tal endal muretseda nii repertuaar kui lavastada. 24. juunil 1870. aastal esietenduski Koidula lavastuses ,,Saremaa onnopoeg", mis pani aluse rahvuslikule teatritegevusele. Suur menu tiivustas Koidulat jätkama kirjutama ja lavastama. Koidula oli rajaleidja ja teerajaja reale ärkamisajastu püüdlustele ja tegemistele, tema talent, ajastutunnetus, ühiskondlik aktiivsus, töökus aitasid saavutada kõrgusi, mis teistele veel hiljemgi kätte ei küündinud. 21. Teisi eelärkamisaja ja ärkamisaja juhtautoreid luules (J. Weitzenberg, M. Veske, A. Reinvald, F. Kuhlbars, J. Kunder jt). 19.sajandi keskel ilmus trükist mitmete kirjameeste värsikogusid, lüroeepilisi värrslugusid, millel on küll kirjanduslooline tähendus, aga puudus kirjandusprotsessi kujundamiseks ja mõjutamiseks vajalik kunstiline ja ideeline kaalukus.
annaabi.ee 
