Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Esiteks Eestis on demograafiline seisund ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Käesoleval ajal saab välja tuua vähemalt neli Eesti rahvastiku taastearengu aspekti. 1. Rahva tervis ja suremus Esimese sõjajärgse rahvaloenduse andmetele (1959) toetuv elutabel, hiljem ÜRO
nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte. Riigikorralduslikud reformid on aga hädavajalikud. Muidugi saab rahvastikuarengut analüüsida ja välja tuua selle positiivsed ja negatiivsed suundumused erinevate taustsüsteemide suhtes. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Ebasoovitavaks saab siis määratleda niisugust olukorda, mis vastab vähemalt ühele, aga soovitavalt mõlemale alljärgnevale kriteeriumile. Esiteks, teatud demograafiline seisund Eestis on ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Loo 2008 2
annaabi.ee 
