Pm ei saa välistada võimalust, et hilisemad tekstid võivad sisaldada olulist informatsiooni keskaja kohta. Kui me räägime allikate väärtuslikkusest, siis see sõltub sellest, mida me oskame sellest välja lugeda. Vahe tegemine faktoloogiliselt täpse ja ebatäpse vahel on kaasaja ajaloos oluliselt nihkunud, nimelt keskaegsed dokumendid ja kroonikad sisaldavad infot sellest, kuidas asjad ideaalis peaksid olema, mitte kuidas need olid. Kroonikud lähtusid spetsiifilisest ajastuomastest mõtteskeemidest ja mõtestasid sündmusi ja nähtusi neist kirjutades. Näiteks kui meil on säilinud varasem kroonika ja sellisem ümberkirjutus teise autori poolt, siis ei saa öelda, et see hilisem ümberkirjutis on ajaloo jaoks väärtusetu, missiis kui ta ei sisalda rohkem faktoloogilist infot kui algne variant. See, mis on olulin, sõltub küsimusest, mis meil on. Kas keskaegses Liivimaa kohta on säilinud palju või vähe kirjalikke allikaid. Oleneb kontekstist. Kui me võrdlema
Tihti hoonestati terve kvartal või tänavalõik ühte tüüpi elamutega. Tegemist on monteeritavate puitkilphoonetega, mis on aga üle krohvitud ning millele on antud stalinistlikule ajastule omane väliskujundus. Krohvitud puuelamud on sageli sõna otseses mõttes stalinistlikud, kaunistatud tollele ajale omaste stiliseeritud uusklassitsistlike detailidega. Seevastu laudisega viimistletud hoonetüübid on barakitaoliselt lihtsad, ajastuomastest stiilielementidest esinevad sageli vaid välisuste portaalitaolised raamistused. Seda elamutüüpi ehitasid sageli kiiresti paisuva töötajaskonnaga asutused oma personalile. Üks kõige erilisemaid sõjajärgsete puitelamute kogumeid Eestis on Sõtke tänaval Sillamäel, kus need moodustavad hämmastavalt tervikliku stalinistliku ansambli. Korterid nõukogudeaegsetes puitelamutes on erineva suurusega, 13-toalised. Esineb ka keskse koridoriga ühiselamutüüpi elamuid. Joonis 1