d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama? Rosenberg – on olemas filosoofiline tehnika, kuid pole olemas filosoofilisi tehnoloogiaid. Põhimõtted: filosoofiaga tegelemisel pole muud moraali kui selguse ja järjekindluse ranged vaimsed põhimõtted. Filosoofia võime haakuda väljaspool asuva tegelikkusega pole oluline. Filosoofia iidse tõestuse kolm teesi: filosoofial peab olema minu jaoks isiklik tähendus, filosoofial peab olema ajastudiagnostiline tähendus, filosoofia peab valgustama hea elu olemust. Kanti kriitiline idealism on uusaja filosoofia suurimaid saavutusi. Spetsiaalsed tegutsemisstrateegiad- esinev filosoofia, rakendusfilosoofia kui vaimutegevus. Filosoofia pole kellegi oma. Filosoofial poleüht selget tuuma ega olemust. Analüütiline filosoofia – ajaloolis-kriitiline vaatlus Analüütiline filosoofia on eelkõige selle ajastu filosoofia, mida on ilmestanud teadus ja tehnika.
1 filosoofiast. Nii on filosoofia on elukauge, puhtalt teoreetiline ega astu dialoogi teiste teadusharudega. Rosenbergi käsitlus on aga kitsas ja puristlik. Esa Saarinen ütleb aga oma filosoofia iseloomustavad tegurid: 1). Filosoofia peab puudutama inimesi elsuliste otsuste langetamisel. Filosoofia pakub eksistentsiaalseid strateegiaid. Filosoofia on seeläbi praktiline. 2). Filosoofia on ajastudiagnostiline, ta tegeleb maailma hõlmamisega antud ajast tingituna. 3). Filosoofia peab tegelema küsimusega heast elust ja eetikast. Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik
annaabi.ee 
