klassis? Hoogsuse klindlustamiseks tuleb: 1) osata ennetada hälbivat käitumist, 2) kindlustada tunni sobiv tempo ja 3) kindlustada õpilaste tegelmine õppimisega. 11. Millised kahte võimekust eeldab õpetajalt nn kohalolek J. Kounini järgi distsipliini kindlustamisel klassis? Õpetaja „kohaloleku“ all mõistetakse võimet olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Suutmatus märgata toimuvat toob sageli kaasa: 1) ajastamisvead, 2) eksimused adressaadi valikul, 3) ülereageerimise. 12. Millised on kaks põhilist eksimust reageeringutes distsipliini rikkumisele, kui õpetaja ei suuda adekvaatselt jälgida klassis toimuvat J. Kounini järgi? Vähem kogenud õpetajad aga kalduvad liigselt keskenduma üksiksündmustele ja unustama ülejäänu. Selle tagajärjena märgatakse korrarikkumisi ja reageeritakse neile liiga hilja
viisil, mis pneb selle üle aktiivselt mõtlema. Jõukohaste, kuid arusaamist nõudvate küsimuste esitamine paneb õpilased diskuteerima ja vaidlema, tegema oletusi põhjuse ja tagajärje seoste kohta, üles näitama leidlikkust ja loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 27. Kounini käsitluse distsipliini alalhoidmine tunnis Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist) 28. Õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks