järgmisteks osadeks (1): Probleemi püstitamine, mudeli eesmärgid. Suurem süsteem tuleb jagada alammudeliteks. Määrame põhimuutujad, märgiühikud; Tuleb hoida lihtsust (põhimuutujaid mõõdukalt). Valime juhtimismuutujad; Tuleb hoida lihtsust (arvesta ainult peamisi arenguid). Määrame juhtimismuutujate parameetrid (ühikutega). Hindame mudelit võimalike vastuolude mõttes. Vajadusel kasutame lisakitsendusi. Määrame mudeli tööaja ja ajasammu. Mudeli koostamine on mõistlik jagada järgmisteks osadeks (2): Käivitame mudeli, testime ajasammu ja muudame viimast senikaua kuni tulemused ei erine oluliselt (nt. kaks korda). Varieerime parameetreid ekstreemsete väärtusteni, täiustame mudelit. Võimalusel võrdleme tulemust eksperimendiga. Muudame parameetreid ja ka mudelit, et saada suuremat kompleksust ja vähendada erinevusi eksperimentaalsete tulemustega.
kohta tabeli kuhu koondame lõpphinded, liidame need ja saame koguhinde, nt. Toote A hinnang=hinna olulisus*toote A hinnaväärtus+funkts. olulisus*toote A funktsionaalsusväärtus+... Parim valik sai kõige kõrgema hinde. 3. STELLA muutujate tüübid+kirjeldus (Mudeli elementide põhitüübid)- 1. põhimuutujad (energia, populatsioon, hind, temp...); 2. juhtimised (elemendid, mis kirjeldavad põhimuutujate muutumist. Kui mudel töötab ajas, siis nad muudavad põhimuutujaid iga ajasammu järel); 3. juhtimismuutujad; 4. Viitmuutujad mudeli komponendi? 4. Mudeli koostamise põhietapid- 1. variant: 1. fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. käivitame mudeli; 5. vaatleme tulemusi 2. variant: 1. Reaalsed sündmused 2. Reaalsete sündmuste abstraktne versioon 3. Mudel 4. Tulemused, kokkuvõtted, ennustused 5
annaabi.ee 
