milline halb. Erinevad versioonid vastavalt sellele, kas ,,aeg näitab" kehtib iga teose kohta, või ainult nende teoste kohta, mille suhtes valitsevad sünnikontekstis suured erimeelsused. Haakub vaidlusega revisionismi(teose hindamiseks on vaja teada seda, mis toimub pärast teose loomist) ja traditsionalismi(hindamiseks on vaja teada, mis toimus enne teose loomist) vahel. On palju kaalutlusi, miks teatud ajaperspektiivilt oleme teose hindamiseks paremas positsioonis, kui teose sünni ajal. Ajaline distants aja möödumine aitab kaasa ,,esteetilise distantsi" loomisele: vaatleja- hindaja ei ole enam mõjutatud oma ajastu segavatest asjaoludest ja saab kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata. Segavad asjaolud: kunstniku ühiskondlik positsioon ei pruugi tugineda kunstilistele saavutustele. Taustinformatsioon aja jooksul tuleb ilmsiks kunstiteoste mõistmiseks ja hindamiseks oluline ,,informatsioon"
hindamiseks. Me praegu ei tea vastsündinud teose tõelist väärtust, ent „aeg annab arutust“, „aeg paneb kõik paika.“ Aja käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb. Erinevad versioonid vastavalt sellele, kas „aeg näitab“ kehtib iga teose kohta, või ainult nende teoste kohta, mille suhtes valitsevad sünnikontekstis suured erimeelsused. Miks oleme teatud ajaperspektiivilt teose hindamiseks paremas positsioonis, kui teose sünnikontekstis: 1. ajaline distants – vaatleja ei ole enam mõjutatud oma ajastu segavatest asjaoludest ja saab seetõttu kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata 2. taustinformatsioon – kunstniku elu kohta võib uut informatsiooni tulla, ja sellest johtuvalt pädevam tõlgendus/hinnang 3. võrdlevad hinnangud – oskame varasemate ja järgnevate teostega võrrelda ja