Universum on tegelikult teistsugune, kui ta meile paistab. Universumit ei ole tegelikult olemas. Selles seisnebki Universumi põhiolemus. Seda lihtsalt ei ole olemas. ,,Olematus" ongi kogu tuntav maailm. See on Universumi eksisteerimise põhiloomus, põhiolemus. Seepärast Universum ongi tekkimatu ( ja ka hävimatu ). ,,Tühjus" ( olematus ) ei saa ju kaduda ega tekkida nii nagu energiagi. Universum ei muutu. See on kogu aeg ühesugune. 2.8 Ajaparadoksid Kõige tuntum ajaparadoks seisneb vanaema ( või vanaisa ) paradoksis. See tähendab lühidalt järgmist. Inimene leiutab ajamasina ja rändab ajas tagasi. Kuid mis juhtub ajaränduri endaga, kui ta näiteks tapab oma vanaema ära? Kuna põhjus eelneb alati tagajärjele, siis ei saaks sellisel juhul ajarändurit olemas olla ja ka ajamasinat ei saaks olla leiutatud. Selles seisnebki kuulsaima ajaparadoksi mõistatus. Seda peetakse ühtlasi ka klassikaliseks ajaparadoksiks.
Universum on tegelikult teistsugune, kui ta meile paistab. Universumit ei ole tegelikult olemas. Selles seisnebki Universumi põhiolemus. Seda lihtsalt ei ole olemas. „Olematus“ ongi kogu tuntav maailm. See on Universumi eksisteerimise põhiloomus, põhiolemus. Seepärast Universum ongi tekkimatu ( ja ka hävimatu ). „Tühjus“ ( olematus ) ei saa ju kaduda ega tekkida – nii nagu energiagi. Universum ei muutu. See on kogu aeg ühesugune. 2.8 Ajaparadoksid Kõige tuntum ajaparadoks seisneb vanaema ( või vanaisa ) paradoksis. See tähendab lühidalt järgmist. Inimene leiutab ajamasina ja rändab ajas tagasi. Kuid mis juhtub ajaränduri endaga, kui ta näiteks tapab oma vanaema ära? Kuna põhjus eelneb alati tagajärjele, siis ei saaks sellisel juhul ajarändurit olemas olla ja ka ajamasinat ei saaks olla leiutatud. Selles seisnebki kuulsaima ajaparadoksi mõistatus. Seda peetakse ühtlasi ka klassikaliseks ajaparadoksiks.
annaabi.ee 
