Öövahtkond Autor: Terry Pratchett Kunstnik (Zeichner): Hillar Mets Ilmumisaasta Eestis (Jahr): 2008 (Varrak) Eesti keelde tõlkinud: Allan Eichenbaum Autoriõigused (Eestis): 2008 Sam Vimes püüab vahistada psühhopaadist mõrtsukat, kuid satub hoopis äikesest tingitud ajanihke tõttu omaenda noorusaja AnkhMorporkisse. See on linn, mida valitseb patriits ja kus võimutsevad õelad eriteenistuse töötajad. Samil tuleb kanda hoolt selle eest, et tema noorem mina ellu jääks ning kehastada seersant Keeli, kes oli talle nooruses õpetanud suurema osa tarkustest. Lisaks tuleb tal hakkama saada ülestõusuga, mille kulgu ta samuti juba ette teab. Kuid ajalool on alati varuks üllatusi ning nagu ajamungad
kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. GPS kasutab signaalide saatmiseks kaht sagedust: L1 (1575,42 MHz) ja L2 (122,60 MHz ). Seoses GPS-i moderniseerimisega on tulemas ka uus sagedus L5 (1176,45 MHz ). L1 on moduleeritud nn C/A koodiga ja P koodiga. L2 kannab ainult P koodi. Need koodid on iga satelliidi kohta veidi erinevad, see annab vastuvõtjale võimaluse satelliitidel vahet teha, kuna
hetk ning minevik on möödunud ja tulevikku pole veel olemas. Teise teooria järgi eksisteerib kogu aeg korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised ning aeg on lõpmatu ring. Ajarännaku sooritamiseks peaks seda vaid edasi või tagasi kerima nagu videolinti. Inimesed, kes on kogenud ajanihet, mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks korraga kaks ajatsooni, mis osaliselt kattuvad. Äkiline valgussähvatus või hulganisti elektrienergiat atmosfääris võivad olla ajanihke päästikusk, kuna need võivad sobivatel tingimustel inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked pole kujuteldavad nähtused. Tihti selgub, et ajanihetest saadud info vastab ka tegelikkusele. Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks
satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. Trilateratsiooni meetod tähendab, et maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta
x korrelatsioonikoefitsientide statistilise olulisuse kontroll (Studenti t-kriteerium, Fisheri F-kriteerium, korrelatsioonikoefitsiendi kriitilise väärtuse leidmine) ja usaldusintervallide arvutamine x osakorrelatsiooni uurimine (teguri puhasmõju) x multikollineaarsuse kontroll ja vähendamise võimalused (mudeli sõltumatute liikmete vahel on kollineaarne seos palk ja sissetulek) x ajanihke (viitaja) mõju selgitamine (teguri mõju avaldub hiljem) x regressioonimudelisse lülitatavate tegurite valimine. 5. Resultaatnäitaja regressioonimudeliks sobiva funktsioonitüübi valimine, mudeli parameetrite leidmine ja hindamine (regressioon- teatud usaldatavus teatud tõenäosuse juures) x erineva kujuga ja mõõtühikutega regressioonimudelite arvutamine x mudelite headuse hindamine determinatsioonikoefitsientide abil
annaabi.ee 
