· Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike. · Suur kasutegur ( 0,96...0,98%). Kettülekande puudused: · Keti väljavenimine sarniiride kulumise tagajärjel. · Võllide täpse montaazi vajadus. · Keti ebaühtlane kiirus, eriti ketirataste väiksema hammaste arvu puhul. See põhjustab täindavaid koormusi. · Kettülekanne on rihmülekandest kallim. Kettülekande kasutamine: Ketid jagunevad kasutusalade järgi: · ajamikettid · veoketid · lastiketid Ajamiketid Ajamiketid kannavad kettajamis võllilt võllile üle pöördemomenti. Et jõudu kantakse üle hambumisega, mitte aga suurt eelpingutust nõudva hõõrdega, siis piisab elementide sidestuse hoidmiseks tavaliselt keti vaba haru kaalust, mis põhjustab läbiripet. Ajamikettülekanne on võrreldes rihmülekandega kompaktsem, koormused laagritele on väiksemad ning kett on rihmast tugevam
Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. t a) b) c) Sele 21.2. Ajamikettid. a) üherealine rullkett, b) kaherealine rullkett, c) hammaskett. Rullkettide geomeetrilised parameetrid on rahvusvaheliselt standarditud. Tähtsaim joonparameeter – keti samm t – on põhiliselt tollmõõdustikus. Jõuülekannetes kasutatavate rullkettide sammud on vahemikus 1/2” kuni 4,5”. Hammaskette laialdaselt standarditud ei ole, st. erinevate firmade poolt toodetavatel kettidel on geomeetrilisi erinevusi.