Korneti linnus- kaks kilomeetrit lõuna pool praegust Eesti-Läti piiri. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Viimasel ajal ilmunud ajaloouurimustes loetakse seda enamasti Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
arengut, mõjutusi, tuleks ühes Euroopa kui ka Liivimaa usulis-vaimse situatsiooni uurimisega vaadelda nii ühiskondlik-poliitilisi kui ka majanduslikke tegureid. Antud referaadi raames jääb küll vaatlusalast välja Euroopa toonane poliitilis-majanduslik areng ja selle sidumine reformatsiooniga, lühikene ülevaade kirjeldab Liivimaa elukorraldust. Reformatsiooni algust ja arengut mõjutanud kiriklik-ühiskondlikke taustajõude on ajaloouurimustes valdavalt käsitletud kui reaktsiooni toonase katoliku kiriku ja vaimulike korruptiivsele ja laostunud moraalile, saama- ja võimuihale. Paavsti võim Euroopas oli sajandeid püsinud täielikuna, see asetses kõrgemal ilmalikest valitsejatest, Roomast tulid nii kiriklikud kui ilmalikud juhised, paavst oli autoriteetide autoriteet, mille tuumaks ,,üks usk, üks õigus, üks tahe" (Arbusow: 1921: 3). Ja tsentraliseeritud oli ka katoliku kiriku
annaabi.ee 
