poole. Nimetatud tedentsi kajastas ja kinnistas Rootsi aega käsitlev osa Villem Reimani raamat „Eesti ajalugu“ (M.Laidre, lk. 960). Ajaloolisest perspektiivist on seega kindlasti tegemist Rootsi aja romantilise idealiseerimisega. Seega „vana hea Rootsi aeg“ on müüt, mille on välja mõelnud ajaloolased, et vastandada end Venemaaga. Väga hea näide on: „ Nostalgilist aurat, mis eestlase teadvuses kuldse pilvena ümbritseb Rootsi aega, ei ole suutnud hajutada ka kõige vingemad ajalootuuled. Tartu ülikooli akadeemiline hiilgus, maarahva üle kaitsvate tiibadena laotunud rootsi vakuraamatud, kirjatarkust õppinud eesti talulapsed Stockholmis Rootsi kuninga palge ees-need on märksõnad, mis seda aega ilmestavate tähistena hakkavad eestlasele terenduma juba KOOLIPINGIS. Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui
nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht (E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn. Punktidel- riigile müüdud villa eest saadud väärtpaberitel. Punktide eest said nende esitajad igast tekstiilkaupade poest omandada teatavaid kaupu, mis olid loetletud väärtmärkide tagaküljel- näitkes riiet, sokke ja pesu (I.Leimus, 1993, lk.64). 1944. aasta sügisel käändusid ajalootuuled veelkord, sakslased said sõjas lüüa ja lahkusid ning Eestis kinnistus ligi pooleks sajandiks uuesti nõukogude kord ning kogu 11 NSV Liidu territooriumil tulid taas käibele rublad (Ibid). Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks viidi 1947. aastal läbi rahareform. Raha vahetamine viidi läbi ühe päevaga kursiga 1:10. Seega hakkas uus rubla maksma niisama palju kui 10 sõjaeelset rubla
annaabi.ee 
