Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi. *) Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer (selle koolkonna tegelik rajaja), Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Nooremate esindajate hulka kuulub Jürgens Habermas. -) Ta oli õppinud Berliinis ja Freiburgis. 1927 aastal oli ta õppinud noore Heideggeri juures. Oma doktoritöö kirjutas ta Hegeli ontoloogiast ja ajalooteooriast. Kuid see jäi kaitsmata, kuna ta oli juut (1932). -) Teda ei huvitanud mitte ainult Hegeli dialektiline idealism vaid ka Marxi dialektiline materialism. Hiljem sattus ta Sigmund Freudi mõju alla. Tema ühiskonnateoorias võis leida kõigi eelpoolnimetatud mõtlejate jälgi ( Heidegger, Hegel, Marx ja Freud). -) Marcuse jaoks seisnes kapitalismi jõud eekõige selle "süsteemis". Selle süsteemi parim näide on USA. Kuid samad jooned on sellel süsteemil ka teistes kõrgelt arenenud
Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust. Ta loob kireva ja põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, ende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Teda köidab 13.saj. Lähtub Liivimaa kroonikast. Lähtus ka Merkeli ajalooteooriast. Vastuhakumotiiv: ka temal on see üsna keskne. Eneseväärikuse pidev tõstmine tekstide kaudu. Lugude taust on Eesti loodus, mida on kujutatud romantiliselt: epiteedid. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Lä-Euroopa kirjanduses tekib realistlik esteetika juba 1830ndatel. 19.saj keskpaigast alates hakkavad kirjanikud loobuma väljamõeldisest ja asuvad kujutama reaalset argipäeva või kaasaega. Siin on põhimõtteline erinevus realismi ja romantismi vahel