„Õnnelik on see rahvas, kes saab oma teed käia koos. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on andnud meile , eestlastele, selle võimaluse. Selle traditsiooni tungal ei kustunud ka nõukogude okupatsiooniaastatel ei isamaal ega ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures. Võib öelda, et eestlased laulsidki end vabaks ja Eestis toimunut nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Laul andis eestlastele sajakordse usu ja jõu vabadusse. Nii need eestlased end vabaks laulsidki, kirjutatakse ajalooromaanides. Eesti rahvas tundis end taas rahvusena, 48 aastat keelu all olnud sini-must-valge rahvuslipp sai ärkamisaja sümboliks ja andis lootust vabale tulevikule. MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS? 1986. Kavandati Nõukogude Venemaal fosforiidi kaevandamiseks Virumaal: Toolses suur lahtine kaevandus ja Kablas maa-alune kaevandus . Lisaks sellele planeeriti asulad venekeelt kõneleval tööjõule, keda taheti Eestisse sisse tuua. Fosforiidi kavandamine oleks toonud kaasa looduse reostumise ja
Kivirähk ei tee siin tegelikult üht maailmanägemist, mõtteviisi või usku teisest paremaks, vaid nendib küünilise ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral, kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega
annaabi.ee 
