Samas tundub inimeste saatuse ettemääratus väga võimatuna. Kas tõesti ei olene tulevik inimeste teguviisist. Inimestel on tunded, mis iga kord võivad olla erinevad ja neid ei saa paika panna, see lihtsalt ei oleks õige. Kui keegi teeb midagi, muutub ta tulevik, seega tulevikku peaks saama muuta. Kui üks hetk lihtsalt otsustada, et mitte midagi pole mõttet teha, sest tulevik on ette määratud, ei jõua sa kuhugile. Minu arust on arvata, et kõik on juba suures ajalooraamatus kirjas, väga poolik eluvaade ja ignorantlik eluviis. Mida siis üldse rassida ja üritada, kui kõik on ette määratud. Muidugi, kui asjad metsa poole lähevad siis on hea endalt koormat ära kallutada ja süüdistada kedagi, keda ei eksisteerigi ning kui see elu kergemaks teeb siis miks mitte. Mina isiklikult arvan, et saatust kui sellist pole ja iga inimene otsustab enda tuleviku valmis, voolib terve oma elu. Muidugi on asju, mis temast ei olene ja mida
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
selle oma sõnade läbi ise oma ellu kutsunud. Igal sõnal on suur jõud ja vägi ning see loob läbi meie mõttejõu antud emotsioonidega sõnades öeldud väega tegevusi, mida teistele jagades peame kindlasti ka meeles pidama, et saame need teatud olukorras tagasi, sama emotsiooniga ehk veel võimsamaks kogunenud sõnade ja mõtte jõuga. Meie elu on meie mõtte- ja sõnade jõu joonistus iga mõeldud mõte ja väljaöeldud sõna on meie elus justkui tegude kunstiteosed ajalooraamatus. Sõnu ei maksa kergekäeliselt suust välja loopida. Pea meeles, et iga sõna on loov energia, ei ole olemas ilma jõuta sõna, ilma tulemuseta sõna. Inimesed ei kipu just väga suurt tähtsust omistama sõna jõule, kuna puudub otsene visuaalne mõju (vähemalt nii nad arvavad) ja kõik see tänu sellele, et puudub tõestus sõnade ja mõtete tagajärgede materiaalsest mõjust või vähemalt pole seda mõistetud senini.
takistas eesrindlike mõtete avaldamist, või et partei ideoloogia hävitas juba eos teised arvamused jms. Samu nähtusi isiku tasandilt vaadates paistab olukord vahetum: oma elu tuleb ju igaühel ise elada ja teha valikuid, mis tooksid vähem kannatusi. Mitmedki küsimused saavad vastuse ainult tänu ülestähendatud elulugudele, päevikutele, kirjavahetusele. Kõik elulood on subjektiivsed, neid ei saa võrrelda fotode ega kronoloogiaga ajalooraamatus. Ajakirjanikud kirjutavad tavaliselt teiste inimeste lugusid, oma elulugu kirjutades seistakse silmitsi küsimusega, kas neil on õigus oma kaasaegseid hinnata. Esitatavad väited on kahtlemata suhtelised, tulenedes kirjutaja huvist ja probleemipüstitusest. Mitme eluloo kõrvutamisel aga võib märgata korduvaid mustreid, mis viitavad ühendavaile joontele. Just need ühendavad noodid annavad alust üldistuste tegemiseks. Ajastud on erinevad
annaabi.ee 
